Art is eternal and beauty immortal

Kuni oma Venemaal oleku lopuni tootan ma nyyd Ermitaazis ja votan vastu inimesi, kes tahavad astuda Soprade Klubisse. Soprade Klubi liikmed ostavad omale kaardi vastavalt soovitud hyvedele – koige odavam on 50 USD koige kallim algab 3000-st USD-ist. Kaart kehtib aasta aega, tagab prii sissepaasu ning lisab veel moningaid hyvesid. Tana tuli yks mees ja tahtis astuda Ermitaazi soprade klubisse. Kuna ta oli venelane, siis tema kaardi tasu pean ma viima kassasse (mis asub mu lahedal). Nimelt Ermis on selline kord, et valismaalastelt ei tohi raha kassa kaudu vastu votta (kuigi piletit voivad koik valikad osta, valismaalaste raha saadan otse kontorisse). Ok siis kassast saan arve, mis laheb Soprade Klubi kontorisse ning selle vastu saab kaardi. Kui ma olen yksi siis ma helistan retseptsiooni lauast klubi offisisse ja sealt yks tibi tuleb ja toob kaardi ara. Retseptsioonis admin ytles, et ma ei tohi sealt lihtsalt helistada ja otsigu muuseumist seest seina pealt telefon – siis ma sundisin teda siiski mulle telefoni andma, sest klient ju ootas. Siis laksin kassasse raha maksma – aga see tadi, kes seal arvet kirjutas loomulikult ei teadnud, mis numbri peaks arve peale kirjutama. Siis ta helistas umbes 15 minutit – teda suunati kogu aeg erinevate raamatupidajate vahel, lopuks sai mingi numbri. Siis ytles, et see pidi iga kord nii olema, et kedagi ei ole ju kunagi oma kohal. No ja siis me votame vastu ainult rublasid, kuigi koikide meie reklaamlehtede ja muu info peal on summad dollarites. Ega loomulikult keegi mulle dollari kurssi pole andnud, selle pidin ka ise valja motlema. JUMAL TANATUD meil kaib ainult umbes 1 klient paevas!

Siis on veel Ermitaazis liba giidid (4 erinevat). Nad seisavad fuajees ning kutsuvad inimesi eskursioonile, yhel tadil pole alumisi hambaid. Mu ylemus raakis selle kohta nii, et nad maksavad Ermitaazis korda pidavatele miilitsatele (miilitsa teenust pakub linn, st Ermitaaz selle eest ei maksa ning ei saavat ka seeparast midagi nendelt nouda). Miilitsad siis lubavad neil seal sellist tood teha (Ermitaaz selle eest raha ei saa ja ei saa kontrollida ka teenuse kvaliteeti). Ja nii toimubki selline asi – Ermitaaz ei saa midagi teha ja minu meelest ei taha ka midagi teha. Nad lihtsalt tulevad hommikul sinna ja tootavad pikad paevad, tootajad neid valja ei aja, sest koik teevad ainult oma tood ja keegi ei tunne huvi selle vastu, mis tema valdkonnast valjapoole jaab. Puudub igasugune meeskonnatoo, koik teavad, mis toimub aga keegi ei tee midagi.

Vahepeal kaisin Peterburi kanalite peal kaatriga soitmas. Keset Neevat on nyyd ehitatud purskkaev – ma ei ole kohe kunagi midagi nii ilusat nainud! Peterburis on valged ood alanud ja enam oosel pimedaks ei lahe. Nadalavahetusel kaisime oosel vaatamas sildade avanemist ja alla laskmist - oli jalle toeline vaatamisvaarsus. Oosel on linnas sama palju rahvast kui paeval. Hasti populaarne on see, et iga nurga peal on valikohvikud, kus saab karaoket laulda (ka paeval inimesed teevad seda) ning mida rohkem hommik koitma hakkab, seda rohkem viisist mooda lauldakse!

Sai kaidud ka Peterhof'is (pildil). Soome lahe lõuna kaldal 29 km kaugusel asub Peterkoff (Petrodvorets) . Esimesed lossid väljaspoole Peterburgi ehitati 1700 aastatel.Nii ehitati Kotlini saarele 1714.a. suur loss, parkide suurus on 1000 ha. Avati loss 1723.a., kuid seda kõike ehitati veel poolteist sajandit. Siia kompleksi kuulub 10 lossi (nagu Petergoff,Marli,Ermitaaz,Montpliziir) ,3 parki (Alumine park, Aleksandria park- tsaari resitents XIX-XX sajandeil) ja maailma kuulus purskaevude süsteem, milles on 64 purskkaevu.

posted by Trinka @ 9:29 PM