Pole kaua kirjutanud
Peterburis hakkab kevad tulema. Pool Neevat on juba jääst vaba.
Pole juba ammu siia midagi kirjutanud. Vahepeal ma käisin Moskvas, tegemist oli minu esimese tunne Venemaad reisiga (sellest varsti pikemalt). Peale seda oli meil kodus telefonimaks maksmata ja seetõttu telefon nädala aega välja lülitatud. Ei saanud inetrnetti ega midagi. Praegu on mul sajandi suurim gripp, tulin korraks salaja netti, sest toanaabreid pole kodus. Nad hoolitsevad minu eest kohutavalt hästi ja väga tüütavalt. Ma pean nedega pidevalt võitlema ja selgitama nt miks ma ei taha haisvat nõudepesulappi omale otsmikukompressiks kasutada vaid tahan oma väikest puhast rätikut, miks ma ei ole nõus tühja kõhu peale antibiootikume võtma jne..... See on üks Vene kultuuri eripära, et inimestest hoolitakse hirmus palju ja mina ei ole ju sellise asjaga harjunud. Kuigi eestlased võiksid ka sellised olla, siis meil oleks hoopis rõõmsam elada.
Selliste ja muude asjaolude kokkulangemise tõttu võibki juhtuda, et ma ei olegi korralikult umbes 3 nädalat internetti kasutanud.
Mingi aeg tagasi läksin Ermitaazi ja kohtasin vestibüülis kahte tuttavat mormooni noormeest. Nad on ka vabatahtlikud ning tavaliselt nad seisavad peasissekäigu fuajees ning ütlevad inimestele, et nad valest kohast sisse ei läheks. Mõnikord nad töötavad ka raamatukogus, tõstavad asju ümber jne.
Siis me ajasime natuke juttu ja nad ütlesid, et ootavad Mihhaili. Kuna ma pidin Mishaga kokku saama siis jäin nendega koos ootama. Mina ju kohe loogiliselt järeldasin, et kui nad ootavad siis järelikult Misha tuleb ja mul pole mõtet teda Ermitaazi peale otsima minna. Peale mõningast ootamist küsisin, et kas Misha lubas kohe tulla või. Nemad ütlesid, et nad ei tea, kuna nad olid raamatukogus töötanud ja siis raamatukogu inimesed ajasid nad raamatukogust minema ja käskisid Mishat vestibüülis oodata. Ja nüüd nad ei tea mida teha, nad ei olnud ka aru saanud, kas nad peavad veel raamatukokku tagasi minema või mitte. Igatahes ma sain aru, et Misha vist siiski tulemas ei ole. Helistasin talle ja ta ütleski, et ta ei tule aga siis mul sai aku tühjaks. Ütlesin mormoonidele, et nad võiks talle ise helistada, kui tahavad ta kaest midagi küsida, sest mul on aku tühi. Siis nad ütlesid, et neil pole telefone. Mina siis uurisin, et kuidas neil siis pole. Nemad jällegi, et neil ei lubata siin telefoni omada. Mina mõtlesin kohe, et nagunii on mingi venku neile valetanud, et nad ei tohi omale Venemaal telefoni kaarti teha ja juba olin natuke arritatud – peab ju ikka välismaalasi kaitsma! Ja siis nad ütlesid, et mormoonidel on nii, et ainult Missioni pealik võib omada mobiili.
No ja siis tuli ühel noormeestest idee, et võiks lasta administraatoril Misha mobiili peale helistada! Mingi ime läbi saigi ta adminni nõusse ning siis nad said Misha käest teada, et raamatukogus täna enam töötada ei ole vaja.
No oli jälle tore kultuuriline kogemus.
posted by Trinka @ 5:20 PM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home