Tore päev
Täna oli meil Ermitaazi ühes muuseumis (Старая Деревня - pildil) pidulik üritus. Seda üritust oleme juba kaua organiseerinud, toimumise kuupäev muutus vähemalt 10 korda, sest väga keeruline oli kõik tähtsad isikud ühel ajal ühte kohta kokku saada. Nimelt toimus pidulik näituse ‘Jõulupuu ajalugu’ lõpetamine – mis koosnes siis laste joonistustest. Esitleti ka lühi animafilmi jõulupuukesest, mille pealkiri oli ‘Metsas sündis kuuseke - В лесу родилась елочка’.
Siin pildil väike osake laste joonistuste näitusest.Ropsha kooli õpilased tegid Ermitaazi vabatahtlike osakonnale spetsiaalse vabatahtlike postkasti. Teine tähtis osa tänasel üritusel oligi selle postkasti üleandmine Ropsha õpilaste poolt Ermitaazile.
Lisaks kõlas ilus flöödikontsert.
Kohal olid mitmed ajakirjanikud televisioonist ja ajalehtedest. Täna saabus lõpuks ka see päev, kus andsin siin oma esimese intervjuu. Intervjuu andsin teemal, kes ma olen ja mida ma Ermitaazis teen. Nüüd ma olen kohe väga uhke rahul endaga. Intrevjuu andsin muidugi vene keeles ja tänu sõbralikule ajakirjanikule saime üksteisest ilusti aru.
Pildil postkast, pikem mees on minu Ermitaazi sõber/ülemus Misha ja Ropsha kooli õpilased.
Täna sain ka tuttavaks ühe uue vene neiu vabatahtlikuga. Ta on järjekordne tõeline vene baba! Esiteks on muidugi tema riietus lihtsalt uskumatu. Teiseks tema käitumine on väga alandlik –ta ei julge isegi tualetti minna, sest selleks peab uksekaarti küsima ühelt meesterahvalt ning seda on tema arvates väga ebasünnis teha. Muidu väga sõbralik tüdruk. Kui me tutvusime siis ta küsis ka mu isanime ja ma ütlesin et meil Eestis ei ole sellist isanimede ütlemise kommet. Ta oli väga imestunud, et kuidas see nii saab küll olla! Kui ma ütlesin, et minu teada ei ole kuskil mujal sellist kommet, küsis ta sama suure imestusega, et ‘kas Ameerikas siis ka ei ole’?
posted by Trinka @ 7:23 PM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home