Art is eternal and beauty immortal

Kosovo

"Saatke palun kanderaam, professor sai varskeohu myrgituse!"

5.-8. mail kaisin Kosovos (2 milj elanikku) tooasjus, yhte noorsoovahetust planeerimas. Ma sain igatahes taieliku kultuurishoki, positiivses mottes. Kosovo ei olnud yldse selline nagu ma ette kujutasin (rusudes, vaene, sodurid igal pool – umbes midagi sellist).

Prishtina on Kosovo pealinn alates peale II MS. Elanikke yle 500 000. Prishtina lennujaam oli vaike yhekordne maja, seest taiesti euro. Lennukis ma taiega narveerisin, sest ma ei teadnud ikkagi yldse ju, kuhu ma lahen. Onneks mul olid kohalikud sobrad seal ootamas. Parajasti sellel nadalavahetusel toimus kuulus Prishtina poolmaraton (21 km) ja lennujaamas oli palju sportlasi. Kuna minu sober Avdyl tootab Noorte- ja Spordiministeeriumis siis ta tegeles natuke sellega ka. Ja siis me votsimegi lennujaamast moned sportlased ka kaasa, kes elasid samas hotellis, kus mina. Igatahes samal ohtul tuli hotellis minu juurde yks Moldova naisjooksja ja kysis, et kas ma vene keelt oskan. Ta ytles,e t ta nagi ennem, et mul on eesti pass ja oli kohe nii onnelik, et kui saaks vene keelt raakida. Aga no eks ole - ja gavarju otshen horosho porusski! Siis me raakisime iga paev natuke juttu. Ta sai maratonil 30. koha.
Yldse ma olen viimasel ajal marganud, et endise noukogude liidu rahvase soprus on ikka yks tore asi! Kui vene keelt oskad – siis voetakse kohe nagu ‘oma’.

Vahepeal sain omale veel yhe sobra juurde, tema nimi on Burim. Minu sobrad siis on Kosovo Albaanlased ja elavad pealinnas Prishtinas. Esimese paeva ohtul tegime meie plaanidesse vaikese muutuse ja otsustasime, et teise paeva oosel oobime magedes kampingus. Teise paeva hommikul yhinesid meiega veel Bisera (makedooniast) ja Cristian (itaaliast). Cristianil kaisime autoga vastus yhes pohjapoolses linnas – Mitrovica. Linna on esimest korda mainitud 15 sajandil aga linn oli asustatud juba eelajaloolisel ajal. Viimasest sojast alates on jagatud linn, pohjas elavad Serblased ja lounas Albaanlsaed. Linna jagab Mitrovica sild Iber’i joel. Sild symboliseerib Kosovo valu.
Silla peal on majake ja seal on pyssiga sodur sees. Yldiselt Serblased kaivad Albaanlaste pool tool ja vastupidi aga elavad siiski yldjuhul oma poolel. Hetkel on seal taitsa rahulik, silla peal dokumente naitama ei pea aga sodurid voivad neid kysida, kui tuju tuleb! Igatahes Cristian soitis meie Mitrovicasse Belgradist (Serbia pealinn) bussiga. Peab veel mainima, et taiesti voimatu on leida infot, kuidas saab Belgradist Prishtinasse. Nii, et kui lahete Kosovosse siis minge labi Albaania voi Makedoonia – sealt voite julged olla, et on voimalik leida yhistransporti.
Soitsime autoga korra yle Mitrovica silla (pildil) ka – mu sobrad ytlesid, et nad on seal esimest korda peale soda. Kui joudsime teiselel poole silda siis nad votsid kohe auto numbrimargid maha, et aru ei saadaks, et nad on Alabaanlased. Serbia poolel oli taiesti normaalne, et pooltel autodel ei olnud numbrimarke.

Soitsime siis autoga magedesse (laane Kosovos) ja vaatasime seal ringi. Loodus oli lihtsalt uskumatult ilus – maed, karestikud, paike paistis jne…
Tihti kohtasime oma teel ka rahuvalvajaid, Itaallasi, Sakslasi, Prantslasi. Ja siis jarsku ma nagin sojavae autot Eesti lipuga, hakkasin kohe karjuma, et nae eesti rahuvalvajad, mille peale mu sobrad pidasid kohe auto kinni ja kaskisid juttu ajama minna. Ajasime siis eesti poistega natuke juttu – neil veel kuu aega seal olla, nad olid ka yllatunud, et keegi hakkas nendega kuskil Kosovo magedes eesti keeles raakima.

Teise paeva ohtul joudsime hilja ohtul kottpimedas oma kampingusse, kus ei olnud vett, elektrit, tualetti. Oli tore ekstreemne yritus. Petshka oli nurgas, tegime panniga praevorsti ja joime Kosovo veini. Hommikul yles toustes nagime ka ymbrust, mis oli muidugi vaga ilus.

Hommikul soitsime Prishtina poole ja maraton oli lainud samas suunas aga see oli peaaegu loppenud. Kuna teed on koik yherealised, olid maanteed kinni ja koik autod pidi ootama. Sobrad panid siis oma ministeeriumi ametisildi akna peale ja soitsid vastassuuna voondist koikidest autodest mooda. Lopuks toimus politseiga suur vaidlus aga mu sober ytles, et me oleme ministeeriumist ja peame minema maratoni finishisse. Politseinik kyll ytles, et me tuleme ju hoopis valelt poolt ja meil ei ole midagi maratonia pistmist aga ikkagi lasti meid kuidagi labiJ

Kui kaardi pealt vaadata siis Kosovo on umbes 1 kolmandik Eestist. Kolme paeva joosul soitsime labi umbes pool Kosovot. Seal on vaga palju loodust, linnades ehitatakse palju, teenindus on parem kui Eestis ning ma tundsin end vaga turvaliselt. Inimesed olid vaga lahked ja sobralikud, eestis sellist kaitumist ei kohta. Soovitan soojalt sinna reisima minna!
Yhe korra ootasime hotelli restoranis koos Biseraga, et Kosovo tyyp meile jarele tuleks. Nagu ikka oli just sellel ajal seal mingi mobiili vorgu rike ja me ei saanud kumbki talle helistada. Koigepealt saatsi hotelli direktor meile niisama hotelli poolt joogid. Siis aitas baarman meil helistada oma mobiiliga. Aga kuna juhtus mingi arusaamatus siis meie sober ikka ei ilmunud kohale. Mone aja parast kutsuti meid direktori kabinetti, pakuti kohvi ja mahla. Ajasime siis direktoriga juttu. Vahepeal ta tegi meile hotlli arve pealt allahindlust, siis pakkus lounasooki (mida me vastu ei votnud, sest laks juba liiga paljuks – ja selliste asjadega tuleb ettevaatlik olla, muidu pead parast ‘maksma’!) Siis ta uuris kas ma ikka ei tahaks koju Eestisse helistada, et tema kabinetist voin seda igal ajal teha ning nyyd mul on ka eluaegne allahindlus Prishtina Illiria hotellis. Siis ma ytlesin, et hotellis on vaga kylm (toepoolest oli, sest ma magasin 4 tekiga ja pead pesta ei saanud, sest see poleks ara kuivanud) ta lasi kohe kytet juurde panna. Muide ohtul kui tagasi tulime olidki radikad soojad.
Naiteks veel selline tahalepanek, et Balkanil tuuakse alati kohvi juurde klaas gaseeritud veega (tasuta). Alguses ma muidugi ei saanud aru ja motlesin, et mu sobrad tellivad mulle millegiparast kogu aeg vett ka.
Inimesed raagivad seal koik albaania keelt, enamus oskavad ka serbia keelt – aga seda yldjuhul lihtsalt ei raagita. Serbia keel on hasti vene keele sarnane, taitsa saab monikord jutust aru. Kui Balkanile lahete siis kysida voib koike aga oma kommentaaridega tuleb ettevaatlik olla ja mingisuguseid nalju serblaste ja albaanlaste kohta ei tasu alguses teha. Ja Kosovo kohta tuleb oelda Kosovo, mitte Serbia ja Montenegro (nagu on ametlikes dokumentides) – muidu solvate kohalike isamaatunnet.

Pildil kohalikud noored Gjakovas. Kohalikud on seal Kosovos kyll moslemid aga see avaldub ainult selles, et moned ei soo sealiha. No muidugi on ka kindlasti paljusid, kes jargivad sygavamalt usukombeid. Tanaval ei ole midagi erilist naha, koik on nagu Euroopas. Kysisin selle kohta ka oma sopradelt ning islamiusk seal ei ole sama nagu araabiamaades, nii, et pole midagi karta – koik on tapselt sama nagu Euroopas.


kaisime labi ka yhes vaiksemast linnast Peja. Asub Laane-Kosovos. Linn asub Albaania alpide jalamil. Tasub kylastada, kuna seal on palju kultuurilisi ja ajaloolisi monumente. Seal asub kuulus Moshee ‘Bajrakli’, ehitatud 15. sajandil.

Viimase paeva hommikul laksime yhte edela piirkonnas asuvasse linna Gjakova. Gjakova (pildil) asub Laane-Kosovos, ysna Albaania piiri lahedal. Keskajal oli linna nimi Jakova, asustatud alates noeliitikumi ajast. Elanikke umbes 90 000. Kuna mu sobral oli seal tooasju ajada. Noorte – ja spordiministeerium kinkis kohalikulele noorteorganisatsioonidele yhe bussi. See buss hakkab vaikestes kylades ringi soitma ning seal sees on noorteinfo ning erinevad mangud vaiksematele lastele. Bussi yleandmise puhul toimus siis pidulik yritus, kus minister pidas konet, lapsed tantsisid ja parast oli pidulik laouna, kus ka meil Biseraga oli au osaleda. Lounalauda jaime istuma natuke liiga kauaks, kui tulema hakkasime oli minu lennuki ohku tousmiseni aega 1 tund. Maanteedel on lubatud 60 km tunnis, aga me siis soitsime 120 km tunnis ja palvetasime, et politsei meid kinni ei peaks. Politsei on seal vaga korralik ja mingisuguseid altkaemakse pole voimalik pakkuda. Lennujaama joudes oli check in juba 15 min tagasi loppenud aga kuna mul pagasit polnud siis lubati mind ikkagi onneks lennukisse.


-----------------------------------------
KOSOVO


Kosovo asub Endise Jugoslaavia lõunaosa, piirneb Serbia, Montenegro, Albaania ja Makedooniaga. Poliitiline staatus: Varemalt autonoomne vabariik Jugoslaavias, 1989 a autonoomia tühistatud Serbia poolt. Alates 1999 a ÜRO ajutise administratsiooni (UNMIK) ja NATO rahuvalvevägede (KFOR) kontrolli all. Pealinn: Pristina. Pindala: 10 908 km2.
Keel: Albaania. Usund: 80% albaanlastest on moslemid.
Kosovo on ametlikult Serbia Vabariigi provints, seda haldab ÜRO ilma Serbia osaluseta vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 10. juunist 1999. Novembris 2001 valiti parlament ja märtsis 2002 valiti president, kuid julgeolek, õigusemõistmine ja välisasjad on endiselt ÜRO kontrolli all. Kosovo anomaalne staatus kujunes Kosovo sõja (märts kuni juuni 1999) tõttu. Selles sõjas tegid NATO liikmesriigid ilma ÜRO toetuseta õhurünnakuid Jugoslaavia Liitvabariigi relvajõududele ja tsiviilinfrastruktuurile, et peatada Serbia politsei ja sõjaväe rünnakud Kosovo Vabastusarmee ja albaanlastest tsiviilisikute vastu. Sellega sunniti Jugoslaaviat alla kirjutama Kumanovo leppele, mis nägi ette Jugoslaavia vägede väljatõmbamise Kosovost ja provintsi okupeerimise NATO poolt juhitud rahvusvaheliste vägede (KFOR) poolt, kuhu juulini 2003 kuulusid ka Venemaa üksused.
Nii NATO kui ka ÜRO tunnustavad endiselt Kosovo kuulumist Serbia koosseisu. Ent pärast 1999. aastat on paljud serblased provintsist lahkunud ning kohalikud albaanlased ei soovi Serbia suveräänsuse tegelikku taastamist Kosovos. Teiselt poolt ei ole Serbia ole valmis tunnustama Kosovo iseseisvust, ning Kosovo iseseisvaks kuulutamine ilma Serbia nõusolekuta ei oleks rahvusvahelise õigusega kooskõlas ning rikuks territoriaalse terviklikkuse ja siseasjadesse mittesekkumise printsiipi.

--------------------------------------------
ISLAM
Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [ Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest.
Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks.
Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas.
Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on možeel kuppelkatus ning pühamu kompleksti kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mošees on väha mööblit kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett.
Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas:
Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate.
[(A'baia)]- moslemimeeste riietusese.
Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks.
"Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele.
Islami pyha tekst – koraan.
Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid.
Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud kaks püha:
Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu Ramadani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha.
Eid ul Adha (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadži lõppu. Tähistatakse vaid nende poolt, kes palverännakust osa võtsid.
Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'. Sõna muslim on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut'). Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest.
--------------------------------------------

posted by Trinka @ 8:56 PM