Art is eternal and beauty immortal

Moskva!

Märtsi lõpus olin 3 päeva Moskvas koos oma sõbra Epaga. Ma ootasin, et see linn on hästi ebaturvaline, räpane ja kole. Seda olid enamus inimesed öelnud, ka Peterburglased ise. Erinevates kohtades öeldakse rahvastiku arvuks erinevaid arve. Peaks olema umbes 13000000 inimest.
Moskva oli aga hästi puhas, ilus ja tundus turvaline. Noh metroos on muidugi turvalisuse küsimus suhteline. Seal oli iga nurga peal koristajad, kes muudkui riisusid ja nühkisid.
Paremal pool pildil paistab Kremli müür ja tornid.

Kõigepealt kogesime jälle Venemaa rongipiletite müümise süsteemi eripära. Otsus Moskvasse minna selgus 1,5 päeva ennem ärasõitmise aega. Läksin siis tollel hommikul Moskovski vaksalisse uurima, kust saab pileteid osta. Peab mainima, et internetist piletite ostmise võimalusi ja rongide aegu väga täpselt vaadata ei saagi kuskilt. Kui ma õigesti aru sain siis telefoni teel ajagraafiku ja piletite kohta küsimise eest peab vist midagi maksma, vbla see ei ole ka päris tõsi. Igatahes tollel hommikul olid järgmiseks öhtuks/ööks kõik platskaardi kohad välja müüdud. Õhtul uuesti kassasse vaatama minnes oli pileteid tulnud ning saimegi ära osta. Ahjaa, kui ma hommikul tahtsin piletid ära osta siis kassa müüja ütles, et ilma passita ei saa pileteid osta, isegi mitte siis kui mul on passi andmed paberi peale välja kirjutatud. Samuti öeldi mulle, et pileteid broneerida ei saa. Peale seda ütlesid aga mõned kohalikud, kellega ma tööl kohtusin, et saab teha mõlemat asja, et nemad on nii teinud. Misha aga ütles, et müüja rääkis mulle tõtt, et tema pole kunagi ilma saanud ja broneerida ka ei saa. Ma mõtlesin, et vbla mulle, kui välismaalasele lihtsalt ei tahetud müüja ja bronnida. Kohalike kommentaare kuulates aga selgub, et piletite ostmise lihtsus ja keerulisus sõltub vist sellest, milline müüjamutt parasjagu tööl on....
Platskaardi koht on rongis selline koht, et seal on samasugused voodid nagu kupees aga lihtsalt uksi ei ole ja kõik magavad rõõmsalt ühes suures vagunis. Meie lähedal olid ühed vene noored, kes arvasid, et me räägime itaalia keeles. Kui Venemaal tahad nt Uuralite juurest Peterburgi konveretsile minna siis pead ikka 3 päevase rongiteekonna ette võtma. Peterburist Moskvasse sõidab rong 10 tundi.

Paremal pool pildil Moskva peatänav Arbat. Väga ilus. Millegipärast me otsustasime Arbatil minna Mac Donaldsisse...

Moskvas ööbisime ühe vanema daami korteris, kes tegeles sellise kaubandusliku operatsiooniga nagu kodumajutus. Tema korteris elas veel ka üks kass ja koer. Nende karvad olid kogu aeg mul siis igal pool silmades, suus ja riiete küljes. Alguses me ei teadnud, et me peame ööbimise eest maksma, sest tegelikult seal korteris elas ka meil üks sõber. Aga reisil olles peab ikka arvestama igasuguste üllatustega.

Moskva on ikka väga suur linn, seal viibides kohe tunnetad seda. Metroo peatuste vahed on palju pikemad kui Peterburis ja metroo sõidab kiiremini ka. Moskvasse minnes teadsin ainult seda, et ma pean kindlasti ära käima Punasel Väljakul ja Lenini mausoleumis (mis oli kinni, kuna oli esmaspäev). kõik tähtsad kohad kesklinnas said ka läbi käidud. Moskva metroo jaamad on ka tähtis vaatamisväärsus, nagu Peterburiski. Vaatamist väärivaid metroo jaamu on seal umbes 10ne ringis. Me ei jõudnud kõki vaadata aga mõnes ilusamas käisime ära.
Vasakul pildil on VIP ööklubi uks. Seda ööklubi peab lihtsalt teadma, sest seal ei ole silte ja uks on lukus ning tuleb kella lasta, sissekäik oli jälle ka mingist täielikust urkast. Tollel öhtul me tahtsime siis mõnes pubis või klubis ära käia ja kogeda Moskva ööelu. Alguses usaldasime siis oma sõpra ning läksime koos temaga kesklinna mõnda head kohta otsima. Tulemus oli see, et me käisime kahe pika kesklinna tänava ulatuses läbi isegi kõik majade tagahoovid ja urkad aga peale 3 tundi otsimist ei leidnud me ühtegi kohta. Igatahes huvitav oli, esimest korda Moskvas ja kõik hoovid ja urkad said ikka korralikult läbi käidud! Leidsime mõned kohad, kus õlu oli lihtsalt liiga kallis (150 ja rohkem). Enamus kohti olid ka inimesi juba nii täis, et enam sisse ei saanud. Lõpuks meie sõber helistas oma tuttavatele ning nemad viisidki meid sinna pildil olevasse klubisse. Oli tore.

Teisel päeval sõitsime linnast välja rongiga 1,5 tunni tee kaugusel olevasse 100 000 elanikuga väikelinna nimega Sergiev Passad. Rongi mineku süsteem oli seekord selline, et piletiga sai siseneda kõikide rongide väljumise alasse. Kohapeal läksime rongist maha ja pärast sisse ilma piletit kuskil näitamata aga Moskvas rongide alast väljuda sai ainult piletiga ja selle pidi siis ühest masinast läbi laskma, mille tulemusel väravad avanesid.
Peamine põhjus sinna minekul oli sealse kloostri vaatamine. Selle kloostri ehitas Ivan Julm, et saada lunastust oma poja tapmise eest.
Teel sinna oli rongis hästi palju igasuguste asjade müüjaid. Ma arvan, et neid läks alguses umbes 10 inimest esimesse vagunisse ja 10 viimasesse vagunisse ning siis nad panid järjekorrapaika, mis järjesuses nad tulema hakkavad. Iga viie minut tagant tuli uus müüja, mingi suure kotiga ja hakkas oma kaupa kiitma.
Üks naisterahvas müüs sellist riidepuu moodi asja, riiete riputamise koha asemel oli seal aga selline puuhalg, mille otsades olid augud, kuhu mahub pliiats sisse. Siis ta näitas, kuidas seda saad seina külge panna. Sellel ei saanud muud otstarvet olla, kui paned selle seina külge ja siis pliiatsid sinna aukudesse ning siis saad sinna asju riputada. Aga riidepuu konksu jaoks ma ei osanud kasutusala välja mõelda, sest kui selle asja seina külge paned siis see konks jääb seina vastu niimoodi, et seda kasutada ei saa.
Ma ostsin omale passi ja teiste dokumentide kiled ja 30 rutsi eest väga hea maailma kaardi.
Sergiev Passadis läksime kõigepelt ühte baari, et võtta üks väike supp. Sissekäik oli täiesti nagu peldiku uksest maa alla minek aga hinnad olid samad, mis Eestis. Kokside hinnad olid samad nagu Tallinna ööklubides (kuigi see oli mingi suvaline väike söögikoht)! Aga nii head suppi ma pole Eestis mitte kuskil saanud.
Kloostris oli kaks väikest ehitist, kust inimesed võtsid püha vett. Selle ehitise juures oli kogu aeg pikk järjekord ja inimesed ootasid tühjade kanistritega. Mõnedes kohtades inimesed võtavad kirikust või kloostrist pühitsetud vett kaasa. Mõnes piirkonnas aga nad võtavad kodust vett ja lasevad seda kirikus õnnistada. Mõnikord seda ei õnnistata kirikus, vaid kodus soovitakse ühte anumasse kõik head mõtted ja teise kõik halvad mõtted.
Kirikutes ostsid inimesed mingisuguseid indulgentside moodi pabereid. Siis saab nt 500 rutsi eest osta selle, et sinu nime mainitakse ära jumalateenistusel kogu järgmise poole aasta jooksul.

Moskvas me proovisime hästi palju tänaval putkades müüdavaid sööke. Seal oli erinevaid saiasid täidistega ja minu lemmik on hatshapuri, lavasi sisse on keeratud liha ja tomatit/kurki/kapsast. Peterburis on minu piirkonnas hästi palju putkasid nimega Teremok. Seal müüakse pannkooke erinevate täidistega. Venemaal müüakse üldse tänavatel putkades (need putkad on kõik väga puhtad ja korralikud) palju erinevaid täidistega saiatooteid ja need on hästi head! Soovitan kindlasti osta, kui Venemaale satute.

Peale Moskvas käiku tundub mulle Peterburi palju väiksem linn kui varem. Kesklinn on ikkagi palju väiksem ja ma suudan seal üldiselt jala liikuda- see ei ole selline võimatult suur.

posted by Trinka @ 8:41 PM