Karjala
Veetsin kevadpühad Karjala Vabariigi pealinnas Petrozavodskis (Petroskoi, Петрозаводск) mu sõbranna vanemate juures. Peterburist 8 tundi rongiga põhja poole. Pildil Karjala Vabariik. Karjalas on väga palju metsa ja vett.
Seal on Euroopa suuruselt teine järv - Oneega järv, linn asub selle läänerannikul. Linn oli praegu veel väga prahti täis aga suvel võib seal päris ilus olla tänu järvele. Petrozavodsk meenutas mulle natuke Pärnut.
Venelased on tõesti väga sõbralikud oma külaliste vastu, mõnel hetkel liiga hoolitsevad. Igatahes mulle pakuti igal võimalikul hetkel süüa ja teed jõime me täiesti vahetpidamatult kogu aeg!
Esimesel päeval käisime linnast väljas vanaisa ja tema armukese juures saunas. Tõeliselt armsas väikses punases vene majakeses. Pärast anti muidugi jälle palju süüa ja juua. Teisel päeval värvisime mune - kokku oli keedetud 60 muna! Ainult 6 nendest läks salati sisse. Siis tehti veel erinevaid lihatoite ja salateid. Siis me võtsime kõik munad, pirukad ja avatud veinipudelid kaas ning läksime kirikusse ja lasime neid õnnistada. Kirikus oli väga palju inimesi ja kõik trügisid hirmsasti, et saaks oma toidud ära õnnistada. Seisime umbes 50 minutit järjekorras, siis saime oma toidud vastava laua peale panna. Tseremoonia ise kestis umbes 15 min. Kirikuisa luges sõnad peale, siis võttis oma püha harja, katis selle vette ja pritsis veega kõik meie söögi märjaks.
22 aprill oli vene õigeusklikel viimane päev paastuda (Suur Paast). Kõik lihatoidud olid varakult valmis tehtud. Öösel kell 24.00 läksime veel jumalateenistusele. Seal jumal karistas mind - sest ma tegin kirikus pilti - ja fotoka kaart läks katki. Peale seda läksime koju tagasi ja õgisime liha umbes kella kolmeni öösel.
Näiteks ei luba vene õigeusk kirikusse sisse minna, kui sul on päevad. Siis pead seisma kiriku koridoris, mida minu sõbranna tegigi. See on naistele karistuseks kuna naine võttis esimesena õuna. Oli tõeliselt imetlusväärne, kuidas ta ma kirikut ja usku austas. Ta tegi ka pidevalt ristimärke ja kirikust väljudes kummardas mitu korda maani. Neil hetkedel ma tundsin end natuke kohmetult ja sisimas lootsin, et ta ei hakkaks mind sundima ristimärki tegema (sest ta võttis ju asja ikkagi nii tõsiselt) - õnneks mul ei kästud teha!
Käisime ka supermarketis toitu ostmas ja seal oli selline ale, et kui näitad pangakaarti (ei pea sellega maksma – lihtsalt näitad, et sul on pangakaart) siis sai 3% alet:)
--------------------
Karjala Vabariik (Республика Карелия)
Elanikke: 690 200 (2004)
Karjala Vabariik on autonoomne vabariik Venemaa koosseisus. Asub Loode Foderaalringkonnas (Северо-Западный федеральный округ).
--------------------
Liikuva pühana (23. märts kuni 26. aprill) lihavõtted ehk ülestõusmispühad, rahvasuus ka lihtsalt kevad- ja munapühad. Nimetus "lihavõtted" viitab ülestõusmispühadele eelnenud paastuaja lõpule. Ülestõusmispühade nimi on seotud suure neljapäeva ja suure reedega, mis viitavad vastavalt Uue Testamendi pühale õhtusöömaajale ja Kristuse ristilöömisele ning ülestõusmisele.
Kevadpühadega seostub looduse ärkamine talvest. MUNA on nii loomise, viljakuse kui kasvu sümbol. Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid.
--------------------
Õigeusk
Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.
Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks.
Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks.
Õigeusu kirik ehk ortodoksi kirik (mõnikord kasutatakse ka nimetust kreekakatoliku kirik) on 1054. aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate õigeusu kirikute kogum, mis vastandab ennast roomakatoliku kirikule ja paavstile.
Suure kirikulõhe kaks peamist põhjust olid eriarvamused paavsti rolli üle. Mõlemad suure kirikulõhe tagajärjel kujunenud kirikud panevad suurt rõhku järjepidevusele, pretendeerivad õigusele kanda vanima kiriku nime ning peavad teist kirikut kõrvalekaldunuks "õigest usust". Õigeusu kirik kasutab enamasti enda kohta nimetust "õigeusklik" ehk "ortodoksne" ning roomakatoliku kirik kasutab enda kohta nimetust "katoliiklik" ehk "katoolne", mis tähendab 'universaalset'. Mõistet 'ortodoksia' kasutatakse vahel ka mõlema suuna kohta.
Pärast suurt kirikulõhet 1054. aastal kujunes Konstantinoopoli patriarhist õigeusu kiriku pea ning Konstantinoopolit hakati sageli nimetama teiseks Roomaks. 988. aastal oli Kiievi vürst Vladimir I võtnud vastu ristiusu ja teinud sellest Vene riigis riigiusu, millest sai alguse Vene Õigeusu kirik. Pärast Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva, mida seetõttu on nimetatud ka "kolmandaks Roomaks".
Tänapäeval jaguneb õigeusu kirik paljudeks iseseisvateks kirikuteks eesotsas patriarhide või metropoliitidega. Nende hulgas on Konstantinoopoli Õigeusu kirik, Moskva Õigeusu kirik ja paljud teised.
posted by Trinka @ 11:31 PM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home