"Olla pühak on erand; olla õiglane on reegel. Eksige, olge nõrgad, patustage, kuid olge õiglased. Võimalikult vähe patte, see on inimese seadus. Üldse mitte patte, see on ingli unistus. Kõik maapealne on allutatud patule. Patt see on külgetõmbejõud." ('Hüljatud', V. Hugo)
Kõige tähtsam on leida õige viis
Ennem Venemaale minekut hoiatasid paljud inimesed mind sealse kuritegevuse eest. Mulle öeldi kohe otse ära, et mind killitakse seal ära. Ma ei saa aru, mis eesmärgil mõned teistele niisuguseid soove reisile kaasa annavad. Ma olen kulnud, et ka paljudele minu tuttavatele on taolisi toredaid soove teele kaasa antud. Igatahes täiesti filosoofiline küsimus.
Peterburis olles on küll selline tunne, et siin võib inimene lihtsalt kaduda ja keegi ei leia sind enam kunagi. Eriti, kui vaadata tänava peal neid nägusid ja seda massi, kes siin ringi jalutab. Olen alati tahtnud olla hästi tolerantne ja eelarvamusteta inimene aga Venemaa suhtes on mul olnud väga palju eelarvamusi. Öhtuti üksi ma välja vabatahtlikult ei lähe siiamaani. Alguses kandsin kõiki oma väärtuslikke asju (raha, võtmed jne) teksade taskus, nüüd julgen juba võtmed kotti panna:)) mu kohalikud söbrad hoiatavad mind igal võimalikul juhul kuritegevuse eest. Kotis kannan ikka selliseid asju, mille kaotuse puhul ei ole kahju väga suur. Ma ise arvan, et nende jutt on natuke liiast ja vbla teevad nad seda seepärast, et nende arvates ei tea ma üldse nende süsteemi ja loomulikult tahavad nad ju mind kaitsta. Igatahes peale ühte intsidenti ühe mongoli näoga joodikuga kannan ma oma pipragaasi alati taskus. Ja ma ei tea, miks aga Peterburis olles olen ma väga uhke ja rahul selle üle, et ma ei ole välimuse järgi eristatav kui välismaalane! Seda on mulle ka mitmed siinsed inimesed öelnud. Nagu ma aru olen saanud, küsib miilits mõnikord tänaval välismaalaste käest dokumente näha. Üsna halvas olukorras on ka musta nahavärviga inimesed. Aga üldiselt võidakse inimene ära killida igal pool ning seepärast ei saa kartmise pärast oma elu elamata jätta vaid tuleb lihtsalt natuke ettevaatlik olla.
Aga ma ütlen seda, et minuvanustele ja vanematele eestlastele, kes mäletavad veel nõuka aegu ei ole keeruline Venemaal hakkama saada - süsteem on tuttav. Esiteks on juba meie ajaloos ja kultuuris ja sajanditetagustes kommetes väga palju ühist. Oleme ju koguaeg kõrvuti elanud. Kui osata natuke vene keelt on täiesti võimalik hakkama saada, muidugi tuleb varuda ekstra jõudu ja tasakaalukust ning rahulikkust asjaajamiseks teistmoodi süsteemiga riigis - aga seda tuleb ju tegelikult meeles pidada ükskõik millises välisriigis. Reisile minnes tuleb lihtsalt ennem natuke süsteemi uurida, et vältida suuremaid lollusi. Aga sellest ma küll aru ei saa, kuidas saavad hakkama Venemaal välismaalased, kes reisivad üksi ja vene keelt üldse ei oska - täiesti müstika!
Praegu mind lihtsalt paelub idee reisimisest Venemaal! Ma üritan seda teha võimalikult palju vastavalt oma võimalustele. Venemaal reisimine ei ole väga kallis ning nüüd, kus ma juba süsteemi tean ei karda ma seda enam!
Viimastel nädalatel olen tahtmatult võrrelnud Soomet (kus mul oli võimalus elada 3 kuud) ja Venemaad (kus olen nüüd juba 3 kuud elanud). Soomes elades ma ei saanud aru, kuidas need inimesed suudavad elada nii kindlas ja turvalises keskkonnas, kus see kindlus ja turvalisus võtab justkui kõik vabaduse ära. Seal on kõik juba inimeste jaoks valmis mõeldud, mul tekkis seal tunne, et inimesed justkui ei peagi ise midagi mõtlema, sest kogu süsteem on lihtsalt nii hästi paika pandud. Kõik info on olemas, miski ei ole keeruline, millegi kätte saamiseks, milleks sul on õigus ei ole vaja üldse pingutada!
Venemaal tundub justkui teine äärmus. Keskkond on justkui väga turvaliseks tehtud, igal pool on turvakontroll ja isegi siseriiklikke transpordipileteid ei saa ilma passita (ka nt metroo kuupileteid). Aga kogu sellest turvalisusest ei teki turvalist tunnet. Vabadust on nagu küll. Informatsiooni on väga raske kätte saada (ka kohalikel), kunagi ei saa kindel olla informatsiooni õigsuses - tegeliku tulemuse saabumisel võib asi hoopis kolmandat moodi minna. Venemaal on ka justkui 2 süsteemi, üks on riiklik süteem, kuidas asju aetakse ja teine on riikliku süsteemi kasutamiskõlblikuks muutmise süsteem. Tihti ei saa loota, et asjad aetakse korda ja need on seaduslikud, väga palju asju on tegelikult võltsitud või seaduslikult võltsitud. Eestis päris nii enam ei ole, sest tänu arvutisüsteemidele on asjaajamine muutunud väga lihtsaks ning kontrollitavaks. Igatahes Eesti on selline vahepealne paik, kus kõik on täpselt minule sobivalt korraldatud.

0 Comments:
Post a Comment
<< Home