Art is eternal and beauty immortal

Infrastruktuur

Internet:
Kodus on meil teiste tüdrukute toas arvuti, mida nad lahkelt lubavad mul kasutada. Internetti aga saab väljahelistamisega. Selleks tuleb osta spetsiaalsest poest internetikaart, kus peal on paroolid. Kaardi peal on teatud arv tunde – nt viimati ostsin 11 tunnise kaardi (199 rub). Kaart kehtib täpselt kuu aega peale esimest internetis käimist.
Ermitaazis arvutit kasutada ei saa, sest ka isegi minu ülemusel ei ole oma kabinetti ja ta tootab ineternetikohvikus. Mõnikord olen ma ka seal käinud – aga selle eest peab ka jällegi maksma.
Ülikoolis on mul arvuti, mida saan kasutada tööpäevadel. Aga kuna seda tahavad aeg-ajalt ka kasutada veel 10 inimest, siis saan ma teha seda umbes paar tundi päevas.
Toatelefon:
Korteris on meil telefon. Selle kaudu me helistame ka internetti. Peterburi sisesed lauatelefonide kõned on tasuta – see on küll väga suurepärane. Kui ma aga tahan helistada mujale Venemaale või välismaale siis tuleb selleks osta jällegi eraldi telefonikaart, kus peal on paroolid (saab ka niisama helistada, aga siis on väga keeruline pärast arve järgi välja võtta, milline oli just minu kõne). Igatahes telefoni kaardi peal on parool, mis tuleb sisse toksida ja siis peale seda number ja siis alati ütleb ka kui palju raha veel järel on. Nt 100 rublase kaardiga saan ma eesti lauatelefonile helistada 50 minutit. (1 rub = 0,45 EEK)
Mobiiltelefon:
Sellist asja nagu smart voi simple kaart siin ei ole. Mul on selline kaart küll, kuhu ma raha peale pean laadima, kui see otsa saab. Selleks, et saada telefoni kaarti tuleb võtta kaasa telefon ja pass ja minna telefoni firma kontorisse. Siis pannakse kirja kõik passi andmed ning telefoni IMEI kood, seejärel tehakse sulle ikkagi leping ning saabki kaardi. Järgmine kord õnneks ei pea enam passi kaasas olema – siis saab osta vastavatest poodidest väikse kaardi, kus peal on parool ning helistamise või sms teel saab vastava summa peale laadida. Mobiiltelefoni kaardi peal olevat raha arvestatakse dollarites. Arvutasin välja, et välismaale sms saatmine maksab mulle siin umbes 70 eesti senti. Välismaale helistada aga on mõtet ainult lauatelefoni kaardiga. Kui mulle helistatakse välismaalt minu vene numbrile – pean ka ma ise siin maksma – seda ma alguses ei teadnud!
Transport:
Kõige mugavam, normaalsem ja kiirem transport on metroo – sellega sõidangi siin peamiselt. Metroosse sisenemine maksab 10 rub ning alati tuleb ka metrood vahetada aga selle eest siis eraldi enam maksma ei pea. Tipptund metroos kestab enam vähem kogu aeg ja enamus ajast tuleb elu eest trügida, et metroo ukse vahele mitte jääda. Metrood sõidavad umbes iga 2 minuti tagant.
Trollide, trammide ja bussidega ma sõitnud ei ole, sest pole lihtsalt vajadust olnud. Need on siin aga kõik ilusti olemas ja pileteid pidi saama osta bussidet seest.
Marsruuttaksodega (ehk Marsutka) olen sõitnud. Nemad on ka ühed kiired liiklusvahendid ja lähevad igale poole. Pilet maksab 20-30 rutsi, makstakse otse juhile.
Siis on ka veel sellised väiksed era-bussid, natuke suuremad kui marsrutkad. Nemad sõidavad vist rohkem väiksematesse küladesse ümber Peterburi.
Tanava ületamisel tuleb ettevaatlik olla, sest tihti autod ei peatu punase tule taga ja tuleb lihtsalt autode vahelt labi nõeluda.
Takso:
Tavalised taksod on siin täiesti olemas – sellised igivanad volgad. Nendega sõidavad aga vaid turistid. Kui on soovi taksot saada, siis tuleb tänava ääres kasi püsti tõsta ja hääletada. Siis hakkavad kohe peatuma sellised vanad pannid (siksid, opelid jms). Kõigepealt tuleb juhiga hind kokku leppida, üldse ei pea võtma esimest autot, tuleb ikka vaadata, kes soodsamalt kohale viib. Siin ongi normaalne selline kauplemine, nagunii peatub kohe mitu autot.. Kui me aastavahetusel teatrisse läksime siis saime omale sellise auto, kellel signaal oli rikkis (nähtavasti suuest signaalitamisest – nagu siiin kõik teevad kogu aeg). Siis me sõitsimegi ühe vana määrdunud punase panniga uhke Mussorgski Ooperi ja Balleti Teatri ette ja auto signaal oli peaaegu kogu aeg peal.
Piletite ostmine:
Transpordi pileteid teistesse linnadesse (nt Moskva) saab osta vaid passiga (loomulikul ka nt Eurolines bussipileteid Eestisse). Ei ole nii nagu eestis, et lähed bussijaama ja ostad pileti Tartusse lihtsalt.
Teatri ja muid meelelahutuse pileteid saab osta nendest kohtadest ja piletimüügi putkadest. Sellega on aga väga keeruline lugu ja seda ei ole ma veel selgeks saanud päris täpselt. Välismaalastele on kõik mitmeid kordi kallim. Mõnes kohas saab mängida venelast, mõnes kohas mitte. Aga sellest süsteemist kunagi täpsemalt. Mul endal on selline pildiga tunnistus, mida ma võin näidata, kui tahan osta venelaste hinnaga pileti ja juhtumisi ei usuta, et ma olen venelane.
Meelelahutuse hinnad on siin väga erinevad. Eestis on kõik ööklubid, kohvikud, teatrid, muuseumid jne ühes hinnaklassis. Siin aga maksab teatripilet 30-1500 rub. 1500 rub maksab teatripilet nt Maria teatris ja Ermitaazi teatris. Samuti on ööklubidega, hinnad 300- 3000 rub (nii palju kui ma näinud olen).
Enam-vähem talutavad spordiklubid maksavad sama palju, kui meil Tallinnas kõige paremad spordiklubid. Pilet maksab 1700 rub – kehtib kuu aega igal kellaajal ja 12 korda saab kaia. Minu varanduslik seis loodetavasti lubab mul selles klubis kaia 8 korda kuus hommikupoole, sest siis on pilet odavam. Sellises klubis pole aga tingimused head, abivahendid on katkised, fooni pole, pesemistingimused nigelad. Head klubid (nagu Fittest, Planet Sport jne meil) maksvad juba väga palju rohkem.
Valuuta vahetamine: Valuutat saab vahetada ainult siis, kui pass on kaasas! Ilma passita saab vist ka mõnikord – siis tuleb mängida välismaalast, kes ei oska ühtegi sõna vene keelt ja kui teenindaja juhtub olema selline, kes ei oska välismaa keelt, siis peaks saama ilam passita ka vahetada.
Poes kaimine: Eraldi olevatesse väikestesse toidu- ja muudesse poodidesse (mitte ostukeskused) tohib ainult ühe kotiga sisse minna. Kui sul on rohkem kotte tuleb need panna väikestesse lukuga kappidesse, mis on igas poes olemas. Kohvriga ma ei ole proovinud sisse minna, võibolla ei või suure kohvriga ka minna:). Üldiselt on need kapid aga nii väiksed, et suurem kott sinna sisse ei mahu. Aga igas poes on selline kuri turvamees, kes mitme kotiga poodi minna ei luba.

Yldse hindasid ja tänavapilti vaadates tundub mulle, et siin elab väga palju väga vaeseid, mingi hulk keskmiseid inimesi ja väga palju väga rikkaid inimesi.

posted by Trinka @ 6:40 PM