Art is eternal and beauty immortal

Kreeta

Reis: 27.05.-04.06.2007

KREEKA

Pindala - Kreeka 131 944 km², Kreeta saar – 8 400 km², Rhodose saar- 1400 km²,

Pealinn - Ateena (2001. aastal 3 miljonit elanikku).

Geograafiline asend - Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist.

Rahvaarv - 10,6 miljonit, Thessalonikis 1,8 miljonit, Kreeta saarel 540 000 ja Rhodose saarel 100 000 elanikku (2001. a).

Keel - Kreeka keel. Enamik turismipiirkondade töötajatest oskab kõnelda ka saksa, inglise, prantsuse või itaalia keelt.

Usk - 98 % rahvastikust on õigeusklikud. Ülejäänud on katoliiklased ja moslemid.

KREETA

Pealinn: Iraklion ( Heraklion )

Pindala: 8336 km²

Ta asub Egeuse mere lõunaosas liikluseks soodsas kohas, 100 km Peloponnesosest ja 170 km Põhja-Aafrikast (kunagisest Kürenaikast).

Saare pikkus idast läände on umbes 260 km, väikseim laius 12 ja suurim 57 km.

Rahvaarv 2005 a. seisuga: 623 666

Suuruselt viies saar Vahemeres

Kreeta on üks Kreeka 13 regioonist. Saar on pikliku kujuga - idast läände 260 km; väikseim laius 12 km, suurim 57 km. Saar asub mandri-Kreekast 160 km kaugusel. Pinnavormidelt on Kreeka väga mägine.

Suuremad linnad on:

Heraklion (Iraklion või Candia) – umbes 137 700 elanikku

Chania (Haniá) – 53 300 elanikku

Rethymno – 31 600 elanikku

Ierapetra – 23 700 elanikku

Agios Nikolaos – 19 400 elanikku (PILDIL)

Sitia – 14 300 elanikku

Agios Nikolaos

Zeusi sünnimaa Kreeta

Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km², pikkus 260 km, rannajoone pikkus on 1046 km. Kreeta on mitte üksnes kõige lõunapoolsem Kreeka saar, vaid ka Euroopa kõige lõunapoolsem punkt. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Iraklion, mis jagab saare jutkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külas.

Saare ajalugu algab juba enne tsivilisatsiooni sündi. Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et ei olegi enam võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Kreeta on kõigi jumalate isa - Zeusi - sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega.

Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.

Lassithi platoo

Ida-Kreetal asuv Lassithi platoo on tuntud eelkõige selle poolest, et siin olevat sündinud kreeklaste peajumal Zeus. Kõrgel mägedes asuvasse Dikteoni koopasse pääseb jalgsi või eeslite seljas. Koopas on hulgaliselt stalaktiite ja stalagmiite ning maa-alust jõge. Platool töötab 10 000 tuulegeneraatorit. Ágios Geórgiose linnakeses asub Lassithi rahvakunstimuuseum.

Peatusime Elounda külas.

posted by Trinka @ 1:55 PM