Art is eternal and beauty immortal

München

...kas võtaksime pakkumise vastu või lükkaksime tagasi, kui meile pakutaks ehtsat tiivapaari, millest aga iial enam loobuda ei saa...
Karen Blixen


Oktoobris käisime Münchenis puhkamas.

München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn. Ta asub Lõuna-Saksamaal Isari jõe ääres.

Linna elanike arv on 1 287 325 (31.10.2005). Ta on sellega Berliini ja Hamburgi järel suuruselt kolmas linn Saksamaal. See pilt on tehtud Frauenkirche tornist, põhimõtteliselt on seal aga petukaup - sest kirikutornis välja minna ei saa ning aknad on ka kinni.

Ajalugu

Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänu benediktiini munkadele, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla.

Aastal 1240 läks võim linnas kuni 20. sajandini Wittelsbachide suguvõsa kätte. Münchenist sai Baieri hertsogi residents 1255 ning juba järgmisel aastal kindlustati ja laiendati linna. Ühtlasi andis hertsog linnale soolamonopoli. Järgneva kahe sajandi jooksul elas linn läbi õitsengu ning temast sai Baieri pealinn 1503. Ainuke must periood oli kolm katkulainet 150 aasta jooksul alates 1349. Tänu katkule pöörati suuremat tähelepanu hügieenile ja linna kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisele. Aastaks 1505 oli linna elanikkond kasvanud 13 500 inimeseni.

Baieri hertsog Wilhelm IV oli reformatsiooni vastane ja seetõttu püsis ka München kindlalt katoliiklikuna, olles vastureformasiooni pealinnaks Saksamaal.

Kolmekümneaastase sõja jooksul oli München korra rootslaste piiramisrõngas ja alistus neile, misjärel läks Habsburgide valitsuse alla (1705–1714). Napoleoni administratiivsete ümberkorralduste käigus omandas Baieri kuningriigi nimetuse ja suurenes pindalalt umbes kahekordseks. Aastal 1818 sai Baieri esimeseks Saksa liidumaaks, kel oli kirjalik põhiseadus. Kuurvürst Max Joseph krooniti esimeseks Baieri kuningaks ning just tema asutas Oktoberfesti, tähistamaks oma poja Baieri kroonprintsi Ludwigi naitumist 1810.

Linna areng kiirenes 19. sajandil, kui Münchenisse koliti ülikool ja ehitati Saksamaa esimene raudtee. Ludwig I viis ellu suurejoonelise ehitusprogrammi, et muuta München majandus- ja kultuurikeskuseks. Tema valitsusperioodi varjukülgede hulka kuulub ajakirjanduse tsenseerimine.

Õlu

München on maailma õllelinn – siin tuleb iga päev õlut juua. Kodanikud jõid ka tööpäevadel lõuna ajal õlut.

Õllepidu tähistatakse oktoobris üritusega – Oktoberfest.

Kange õlle hooaega nimetatakse Münchenis viiendaks aastaajaks. Seda tänu munkadele, kes pruulisid sel perioodil kloostrites kanget toitvat õlut, et paastuaega kergemini taluda. Paastuõlle nautimist ei peetud patuks, kuna vedeliku sissevõtmine polnud vastuolus paastureeglitega. Oktoberfest on saanud alguse kroonprints Ludwigi, hilisema Baieri Ludwig I ja Therese von Saxe-Hildburghauseni pulmapidustustest 1810. Eelmise sajandivahetuse 25 õllevabrikust on tänaseks kujunenud kuus suurt tehast, kelle õlgadel on Müncheni kuulsuse säilitamine: Augustiner, Hacker-Pschorr, Hofbräuhaus, Löwenbräu, Paulaner ja Spaten-Franziskaner. Nimetatud kuus maailmakuulsat marki kuulub tegelikult vaid neljale firmale, kes toodavad aastas kokku umbes 5,8 miljonit hektoliitrit õlut.

Kunst
Käisin kahes muuseumis:
Alte Pinakothek (http://www.pinakothek.de/alte-pinakothek/) - 14.-18. sajandi Euroopa maalikunsti: Dürer, Rembrandt, Rubens, Leonardo da Vinci. Siin asus ka maailma kõige erootilisem maal, mida ma näinud olen: François Boucher (1703 - 1770), Ruhendes Mädchen, 1752.
Neue Pinakothek (http://www.pinakothek.de/neue-pinakothek/) - Euroopa maalikunst ja skulptuur 18. ja 19. sajandist (inglise maastikumaalid, prantsuse impressionistid, biidermeier, art nouveau).

Vaatamisväärsused
Külastasin Nymphenburg’i lossi. Wittelsbachi perekonna kunagine suveresidents, on linna tähtsamaid vaatamisväärsusi. Rajatud 17. sajandil ning korduvalt täiendatud kahe sajandi jooksul, barokkehitis.
Kirikutest vaatasin:
Frauenkirche – gooti stiil
Theatinerkirche – Itaalia barokk
Ja siis veel uus ja vana raekoja hoone.
Söögikohtades saab VÄGA PALJU süüa. Ühel õhtul tellisime kanasalatit, mille peale toodi pool grillkana ning veel suur kausitäis toorsalatit. Ja samas vaimus igal pool.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Benediktlaste ordu on katoliiklik mungaordu.

Ordu on nime saanud Nursia Benedictuse (480–550) järgi. Benedictus asutas 529. aastal Monte Cassino kloostri, kirjutades sellele kloostrireeglid, millest hiljem said juhised kõigi benediktlaste jaoks. Benedictuse eluajal olid tema reeglid kasutusel vaid mõnes üksikus kloostris.

Benediktuse reegli järgi elanud kloostrid ei moodustanud kirikuõiguslikult ordut enne 1893. aastat.

Benediktlased kannavad musta rüüd, seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks.

posted by Trinka @ 2:00 PM