Sunday, December 03, 2006

Marrakech

...kui tuleks elada kuskil kõrgel kaljul, nii kitsal pinnal, et ruumi leiduks vaid kahele jalale, kuna aga ümberringi oleksid kuristikud, ookean, igavene pimedus, igavene üksindus ja igavene torm - ja kui selline olukord kestaks kogu elu, tuhat aastat, terve igavik, - siis oleks ikkagi parem nõnda elada kui kohe surra! Ainult elada, elada, elada!
Raskolnikov (Dostojevski)

Novembri alguses käisin Marokos Marrakech'is.
Toimus konverents - Euromed Civil Forum, kuhu olid kokku tulnud kõik MTÜ-d, et teha networkingut ja arutada naabruspoliitikat ning arengukoostööd. Läbiv teema oli araabia-iisraleli konflikt. Arutati ka nt, kuidas lahendada probleemi, et naistel oleks õigus arstiabile raseduse korral, õigus pöörduda politseisse koduse vägivalla korral jne. Probleemid on seal natuke keerulisemad kui meil.

Sinna lendasin Tallinn-Helsingi-Milano-Marrakech (reis kokku 10 tundi) ja tagasi Marrakech-Brüssel-Helsingi-Tallinn (reis kokku 14 tundi). Ajavahe eestiga on 2 tundi. Eesti kodanikele viisavaba.
Enne piiri ületamist tuleb täita väike valge paber, mingi migratsioonikaart (umbes taoline nagu vene piiri ületades), seda ma muidugi ei teadnud aga kuna mu lennukis oli ka soomlasi, kes hakkasid seda seal kohe rõõmsalt täitma siis a mõtlesin, et täidan ka igaks juhuks. See võetakse passikontrollis ära. Kuna ma kirjutasin sinna peale oma töökoha kohta, et tegelen EL poliitikaga (policy) siis pidin liskas veel tükk aega seletama, et ma ei ole politseinik. Moraal - hoiduge tähelepanu äratavatest sõnadest.

Tegemist on poolkõrbega. Väljas oli umbes 27 kraadi sooja. Linna peale seal üksi igatahes minna ei saa, sest kohalikud mehed lihtslt passivad iga nurga peal ja vahivad. Absoluutselt iga mees, kes mööda läheb ütleb röömsa häälega tere, tänava peal lihtsalt lüüakse külge ja kutsutakse välja jne. Meesprostituudid pakuvad oma teenuseid.


Konverents toimus päris ägedas hotellis, elada oli seal täitsa tore. Linna pealkäisin ühe korra. Osta on sealt väga keeruline, sest kõik müüjad pakuvad oma kaupa lihtsalt liiga pealetükkivalt. Venemaa turuga ei saa võrreldagi (võrdluseks nt eesti turul on kivikujud müüjateks - võrreldes vene turuga). Käisin ka Marrakechi turul, mis on kuulsaim vaatamisväärsus (kirjandusest tuttav legendaarne turuväljak: Djemaa el-Fna). Igal õhtul esinevad akrobaadid, muusikud ja maotaltsutajad ning kus kokad pakuvad eri roogi oma väliköökidest ja lettidelt. Igasugused tüübid tulevad väikeste ahvide madude ja muude loomadega paludes neid katsuda ja pildistada ja siis nõuavad räiget pappi pärast. Turg (16 ruut km ala) asub Mediina keskel - see on selline müüriga ümbritsetud linnaosa. Mediina (pildil) on nagu vanalinn vms - hästi palju väikseid tänavaid, hotellikesi jm. Aga seal oli ka palju vaeseid ja räpased urkaid- käisime mõnedel tänavatel.

Ühel õhtul käisime ühes restoranis, mis asus väikesel tänavaurkal - nime ei mäleta. Esialgu tundub, et tegemist on suvalise uksega väiksesse keldrirestorani, ent sisse astudes aga on hiiglasuur loss. Selliseid kohti tundus seal palju olevat- väljast ei saa midagi aru aga seest on väga ilus.






Marrakech asutati 1062 a pealinnana riiki, mis ulatus Toledost Senegalini. Marrakechi nimetatakse roosaks linnaks kivimi värvi järgi, millest ta on ehitatud.

Pildil on näha kuulus vaatamisväärsus, 12. sajandil ehitatud Koutoubia minarett (nende tähtsaim mošee, Mediinas) on sama kõrge kui Jumalaema kiriku torn Pariisis (77 m) ning on üks linna peamine sümbol.

Maroko Kuningriik

Riik Loode-Aafrikas. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Räägitakse araabia keelt, enamus räägivad ka prantsuse keelt, inglise keelega hakkama ei saa. Raha on dirham (1 eur -10 dirhamit umbes). Rahvast on 31 miljonit.

Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alžeeria idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saared ning põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.

Maroko pealinn on Rabat. Suurim linn on Casablanca. Teised suuremad linnad on Agadir, Fès, Marrakech, Meknès, Tanger ja Tétouan.

Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Valitsevaks usundiks on islam. Põlisrahvas on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid - kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Põlisrahvas on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid - kõrberändurid, kaubitsejad ja endised sõdalased. Beberid moodustavad hinnanguliselt 50% rahvastikust. Esimene suurem araablaste sisseränne toimus 7.sajandil islamiusu invasiooniga. Hilisemast ajast on maa arengut enim mõjutanud Prantsusmaa protektoraadi staatus 20.sajandi esimesel poolel. Vaatamata ajaloo keerdkäikudele on berberit traditsioonid ja kultuur tänapäevani suhteliselt hästi säilinud. Praegu on Maroko riigikeeleks küll araabia keel, kuid mägipiirkondade põliselanikud räägivad siiani berberi dialekte.


Tavad ja kombed
Traditsiooniliselt muhameedlikud. Peab meeles pidama, et idamaades on kõikjal vasak käsi halb (kasutakse tagumiku pühkimiseks) ja selle kasutamisega peab väga ettevaatlik olema. Isegi raha pole soovitav vasaku käega ulatada, rääkimata teretamisest või laste peakeste patsutamisest. Naisterahvastel on väljaspool kuurortpiirkondi shortside kandmine igati välistatud, samuti on katmata õlad ja käsivarred vägagi ebasünnis. Üldiselt ei ole mosheedesse sissepääs lääne turistidele võimalik, samuti ei vaadata hea pilguga, kui moslemite surnuaedadel jalutate. Kui kuskil siiski mosheesse satute, siis tuleb jalanõud juba varakult jalast võtta. Islami seaduste järgi on kombeks teha kerjustele annetusi, seega on kerjustele annetamine igati korrektne. Ka jootraha jätmine on igati kombekohane.

Olulisem tava, millega kokku puututakse on kaubitsemine ja siin tuleb endas arendada tõelist näitlemis- ja veenmisoskust, sest turul kaubitsemine on kohalikele ka suure meelelahutuse eest. Seega on soovitav kallimad ostud lükata hilisemaks, kui juba ka endal kauplemis- ja tingimisoskus on tekkinud.

Ebasünnis on ka kritiseerida islamit, ka Iisraeli, Palestiina ja Lääne-Saharat puudutavaid teemasid on parem mitte käsitleda.

Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades (põhiliselt) lääne turistide jaoks mõeldud hotellides). Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home