Art is eternal and beauty immortal

Kus ma elan - Vassili Saar

Ma ei kujuta ette, kas ma saan omale kunagi ka eesti tahestiku klaviatuurile - kujutage tappidega tahti lihtsalt ette.

Sangt Peterburis on minu elukohaks Vassili saar (Васильевский остров), see saar on Neva delta saartest suurim (pindala 1800 ha). Saare koige idapoolsemat maanina nimetatakse Strelkaks - (Strelka nimetust kasutatakse ka teistel saartel, aga siinne on koige tahtsam) minu maja jaab ka vist strelkale. See idapoolne ots on ka arhitektuuriliselt koige huvitavam - laane pool ei ole midagi erilist vaadata. Igatahes oli Peeter I unistus muuta saar Veneetsia sarnaseks, seeparast on ka tanavate systeem ysna kummaline. Siin on 3 edelast kirdesse kulgevat prospekti Suur-Neevaga paralleelset (Большойб, Средний ja Малый) ning nendega ristuvad liinid (Линии), mis on nummerdatud. liinide vahele taheti kaevata kanalid, kus oleks vesi sees, seeparast ongi nii, et yhel pool tanavat on yks number ja teisel pool on teine tanava number. Alguses tundub segane aga ma olen juba harjunud.

Ennem soda oli Vassili saar sakslaste elukohaks. Siiani on siin jarel nende surnuaed ja kirik ning voib kohata saksa keelseid silte.

Joe poolt ymbritseb strelkat Borsi valjak ja seal on sellised suured 2 32 meetri korgust majakat - neid nimetatakse Rostra sammasteks (punased). nendega on pyytud esile tosta vene merelaevastiku tahtsust. Strelka koige tahtsam arhitektuuri ehitis on Borsihoone. Hoonet ymbritseb 44 dooria sambaga galerii. Arvatakse, et arhitekt on eeskuju votnud Itaalias Paestumis asuvast Hera templist. Hoone kyljes on ka erinevad skulptuurigrupid. Praegu asub selles majas Merelaevastiku keskmuuseum.

Siis on meil siin veel Zooloogiamuuseum, Mullastikumuuseum, Puskini maja (endine tollihoone), alates 1927 aastast asub seal Venemaa Teaduste Akadeemia Kirjandusinstituudile kuuluv Kirjandusmuueum.

Suur-Neevat aaristab tanav nim. Ylikooli kaldapealne. Teisel pol saart on Vaike-Neeva, mille aares on Набережная Макарова (Makarovi Kaldapealne), kus mina elangi. Ylikooli kaldapealne algab Paleesillaga, mis viib Talvepalee juurde (Ermitaazi peahoone), kus on minu yks tookoht.

Ylikooli kaldapealsel on Peetri-aegne Kunstikamber. See hoone on ehitatud spetsiaalselt Peetri anatoomiliste preparaatide kollektsiooni jaoks, milleta ostis Hollandist. Seal oli tal igasuguseid ebardeid piirituse sees - isegi kalasabaga poisslaps (ma loodan, et see on praegu ka seal - ma ei tea).
Kunstikambris tootas 1741-1765 (kaluri pojast Teaduste Akadeemia liikmeks saanud) Mihhail Lomonossov, tema auks on asutatud ka Memoriaalmuuseum.

Veel on meil siin saarel Antropoloogia ja Etnograafia muuseum, pyhendatud eelkoige Idamaadele. Siin on ka kuulus hoone 18ndast sajandist, mis ehitati Teaduste Akadeemia jaoks.

Saarel asub ka Peterburi yks vanimaid ning kuulsamaid ehitisi, Peeter I tahtmisel ehitatud Kaheteistkymne Kollegiumi hoone (1722-1742 Domenico Trezzini). Praegu on see Peterburi Ylikooli peahoone.

Peterburi Ylikoolis tootas 1866-1890 Dmitri Mendelejev, tema endises korteris on avatud memoriaalmuuseum, kus on eksponaadid tema elust ja teaduslikust tegevusest.

Siis asub siin yks varaklassitsistlik palee, mida kutsustakse Peeter II lossiks, see oli ettenahtud tema residentsiks aga ta pole seal kunagi elanud.

Varsti parast lossi tuleb Vyrst Aleksandr Mensikovi (1673-1729) palee. See on esimesi kivihooneid Peterburis ja vanim sailinud hoone Vassili saarel. mensikov oli Petsi sober, kes aga voimu kuritarvitamise tottu hiljem Siberisse saadeti. Aga ta oli nt Eestimaa kindralkuberner aastatel 1710-1719.

Ylikooli kaldapealsel on ka veel Kunstide Akadeemia, klassitsistlik hoone. Siin oppis Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja Johann Koler ja parast seda oli ka oppejoud. Akadeemia vastas on kaks marmorsfinksi - algselt olid need 14.saj. eKr valitsenud Egiptuse vaarao Amenhotep III sammastempli juures Teebas, vene riik ostis need 1832 aastal.

Varsti hakkab Leitnant Smidti kaldapealne ja selle alguses on Eestist parit ymbermaailmasoitja admiral Adam Johann von Krusensterni malestusammas.

Igatahes mul on vaga tore kunstiline ja ajalooline saar.


"Peterburi oli rohkem kui linn. See oli ulatuslik, peaaegu utoopiline kultuuritehnoloogiline projekt, mille alusel tuli rekonstrueerida venelasest eurooplane. Peetri idee oli, et Peterburi kodanikuks saamine tahendas jatta seljataha vene Moskva-aegse mineviku ‘pimedad’ ja ‘tagurlikud’ kombed ning astuda kui euroopalik venelane Laane moodsasse progressi ja valgustuse maailma."
(Venemaa Kultuurilugu, O. Figes)

posted by Trinka @ 12:28 PM